Tere, armas inimene, kes on jõudnud meie looni… selleni, mis aitas meid siis, kui elu tundus liiga raske kanda 

 

Soovin jagada oma kogemust, mis tuli minu ellu täpselt sel hetkel, kui tundsin, et enam ei jaksa.

Elus on aegu, mil tundub, et kõik mured vajuvad korraga õlgadele ja sa ei leia enam seda õiget rada, kuidas edasi minna, kuidas hoida suhet, perekonda, iseennast.

 

Olen alati uskunud, et kõik algab meist endist. Aga alles teraapias sain aru, et mõnikord on lood palju sügavamad ja need ulatuvad meie esivanemate mustriteni. Need samad mustrid, mida me alateadlikult endas edasi kanname.

Need lood, mida lapsepõlvest mäletame kuidas vanaema ütles, et “pane lusikas ööseks lauale, siis on pere kaitstud ja õnn tuleb uksest ja aknast”, või kuidas vanaisa jõi ja tegi haiget... Need jäävad meisse ja korduvad, kuni me otsustame neid teadlikult peatada.

 

Teraapias sain esimest korda päriselt aru, kui palju meie lapsepõlv mõjutab seda, kuidas me täna armastame, suhtleme ja kasvatame oma lapsi. Kui nägin teraapias tahvlil enda ja kaaslase vanavanemate, vanemate lugusid, hakkas kõik kuidagi selgemaks saama nagu keegi oleks tule põlema pannud.

 

Me õppisime teraapias olema ausad.

Ausad iseenda ja teineteise vastu.

Õppisime kuulama, mitte ainult vastama.

Õppisime nägema, mitte ainult vaatama.

Ja kõige tähtsam, õppisime mõistma.

 

Tundsin, et saan rääkida vabal, ilma hirmuta, et mind hukka mõistetakse. Nägin oma elukaaslast hoopis uue nurga alt ja sain aru, kui palju temas tegelikult peitub ja asju, mida ma polnud varem märganud. Tänu sellele oleme nüüd lähedasemad kui kunagi varem.

 

See kogemus andis mulle palju jõudu, rahu ja selgust.

Teraapia polnud lihtsalt koht, kuhu “probleemidega minna”, vaid paik, kus õppisin iseennast ja oma suhet uuesti tundma.

See on nagu hingele uus algus, võimalus näha elu ja armastust sügavamalt, ausamalt ja päriselt! 

 

Igaühel meist on oma lugu.

Mõni on valus, mõni segane, aga iga lugu väärib rääkimist.

Ja kui sa julged selle tee ette võtta, siis usu, see muudab sind ja sinu elu täielikult.

 

Teraapias võib olla see hetk, kus valgus hakkab jälle paistma isegi siis, kui tundub, et kõik on veel udune.

 

Suur aitäh Marionile, kes oli meile sellel teekonnal tõeliseks toeks. Tema siirus, rahu ja oskus kuulata aitasid näha elu teise nurga alt ning leida meis endis see jõud, mis oli juba olemas.